RUGBY FOOTBALL UNION  

October 17, 2007                                        News You Can Trust!!                                      Volume 7

FIVE STAR Finances Co. Ltd.

 

Tel.: 23-429

Fax:  24-786

fivestar@kalianet.to

Home

OSB Store & Fast Food

at Railway Rd.

The best in town!

Call: 25-477 or 28-957

Maama'anga Sanuali - Siulai '07

Kolomu

'Akilisi Pohiva

Cricitical Eyes of the Kele'a

No. 4 - Tourism Rep in Hawaii

No. 3 - Speak up ministers

No. 3 - Mou lea kau minisita

No. 2 - Kalafi Moala's criticism of well-known journalists

No. 1 - Different rules for Fiji and Tonga

Kolomu Ha'alofonua -

Ko e ha 'oku ta'emali ai 'a e tu'i?

Kolomu Manutala'aho

Kolomu 'a Rev. Siupeli Taliai

Ko Samiuela mo Saula

Ko 'Aisea mo e Politikale

Ko 'Ilaisia mo 'Ehapi

Kolomu 'a Patelesio Finau

'Oku tonu ke kau 'a e siasi he politikale

Should the church be involved in politics?

Kolomu 'a 'Akilisi Pohiva

Tuku'au Fakapolitikale mo hono ngaahi ha'aha'a

Kolomu 'a Mele 'Amanaki

Fakafisi na'a hoko ha me'a

Kolomu 'a e PSA

Fika 12 - Sune 6, 2007

Fika 11 - Me 30, 2007

Fika 10 - Me 23, 2007

Fika 9 - Me 16, 2007

Fika 8 - Me 11, 2007

Fika 7

Fika 6 - 'Epeleli 17, 2007

Fika 5 - 'Epeleli 10, 2007

Job Vacancy - Accounting Officer

Fika 4 - Ma'asi 28, 2007

Fika 3 - Ma'asi 21, 2007

Fika 2 - Feb. 27, 2007

Fika 1 - Feb. 20, 2007

Kolomu 'a Mele 'Amanaki

Fika 1

Polokalama 'Analaiso TV OBN

(Fai 'e Sangster Saulala & Dr. Tu'i Uata

Analaiso Fika 1

'Analaiso Fika 2

'Analaiso Fika 3

Kolomu Viliami Pasikala

E-Mails:

tongastar@yahoo.com

tongastar@hotmail.com

Tonu nai kau siasi ihe Politikale?

Oku tonu nai ke kau ae Siasí ihe ngaahi mea fakapolitikale? Fakatatau kihe Epikopō kuo pekiá, Pātelesio Finau, io, oku tonu ia. Pea ko ene lau eni nae paaki ihe Taumua Leleí i Sune 1990.

  Koe kau Palōfitá naa nau fuu fakakikihi honau ngaahi ahó. Naa nau faa fakaangai ae founga fulikivanu nae fakamālohii ‘aki ae kakaí kenau nofo ai o tatau pē ihe Siasí moe Sōsaietí. Koe Palōfitá koe matāpule lea ikai koha taha talamonū kihe kahaú. Koe tokotaha oku fakafofongai ehe kau Palōfitá koe Otuá.

Oku ikai taukapo ae kau Palōfita oku nau māonioni ange ihe kakai kehé. Koe anga mahení koe kakai lavelavea pe kinautolu, kae hangē koia ko Selemaia mo Aiseá, naa nau ave enau tōnounoú kihe Eikí.  

Nae ikai manakoa ae kau palōfitá ihe kakai koloaia mo mau mafaí, koeuhí pe ko enau ekei ae fakamaau totonú meiate kinautolu mo valokii enau faihalá. Oku ikai hāmai ha Palōfita ia nae fili ke Palōfita. He naa nau ilo e lahi ai honau filí, pea e fakatangai kinautolu pea taimi lahi ‘e fakapoongi. Ka nae fili kinautolu ehe Eikí pea fakalotolahii kenau tuhui ae tōonga ngāue hala kotoapē pea ke lea aki ae finangalo oe Otuá i māmani pea kihe mafai kotoapē.  

Sēsū koe Palōfita

Koe Palōfitá koe faiako ae Eikí, koe faiako maae totonú moe mooní. Koe faiako pe Palōfita fisifisimua tahá ko Sēsū Kilisitō. Nae makehe ene faiakó he naá ne fakahinohino o hangē tofu pe koia oku ne mau ae mafaí, o ikai hangē koe kau sikalaipe kehé (Mt 7: 28, 29.) Pea oku ilo ehe taha kotoa nae foaki e Sēsū ene misiona fakafaiako koení kihe kau Aposetoló moe Siasí.

“Koe mafai kotoa i hēvani mo māmani, kuo foaki ia kiate au. Koia ai mou ō ki       māmani o ngaohi ae ngaahi fonuá ko eku kau tisaipale, papitaiso kinautolu… pea akoi kinautolu kenau tauhi ae ngaahi fekau kuou oatú. Pea kemou ilo teu iate kimoutolu mau aipē: io kihe ngataanga o taimí.” (Mt 28: 18-20).

Koe kau Palōfita koia o Isilelí koe kii kulupu tokosii pe ia naa nau mau ae tāpuaki makehe, ka koe kakai kotoa nae papitaiso ia Kilisitoó ihe fuakava fooú, oku nau vahevahe i hono ngafa fakafaiakó mo faka-Palōfitá.

Ihe Siasi Katoliká, koe kau Epikopoó ae kau faiako fakaōfisialé. Oku sio taha kiate kinautolu ae kakai tuí kiha tataki moe fakahinohino pau ihe ngaahi mea kau kihe tuí moe mōlalé. Pea oku mohu ae Siasí ihe taukei meihe tau e 2000 kuohilí ihe fakahinohino ae ngaahi kōsilió, Tuitapú, kau takimua ihe Siasí moe Tohitapú aē koe tohi ngāue ae Siasí.  

Taukavei Siasí ae Fakamaau Totonú

Oku tau fanongo mau pe ihe lau o pehē oku ikai totonu ke fiekau ae Siasí ihe politikalé. Oku ikai totonu ke kau ae Siasí ia kiha kulupu pe paati fakapolitikale ka kuopau ke tuu ia maae fakamaau totonú pea kenau valokii ae taefakamaau totonú.

Oku iai ae niihi oku nau fakaamu ke fakangatangata ae kau Faifekaú kihe malanga fakahēvaní mo fakalaumālie ataatā pe. Ka nae ikai aupito ke pehē ae kau Palōfitá ia. Nae ikai faingofua kia Emosi kene malangaaki eni meihe Eikí kihe kau Faifekaú moe kau mau lotu hono taimí:

Oiauē a kimoutolu oku mou fakatauange ke hoko mai ae aho oe Eikí! Oku ou fehia mo palakūia hoomou ngaahi kātoangá; Oku ikai teu tali hoomou ngaahi fakatahá; Neongo hoomou ohake kiate au ha ngaahi feilaulau mōifua; Moe ngaahi feilaulau meakai, e ikai teu tali; Pea e ikai teu hanga ki hoomou feilaulau ofá neongo koe fanga pulu sisino; Hiki meiate au ae longoaa hoomou hivá; Oku ikai teu toe fie fanongo kihe leo hoomou ngaahi hele filó; Kae tukuange ae fakamaau totonú ke tafe hangē ha vaitafé; Moe faitotonu hangē ha vaitafe taengatá.” (Emosi 5: 18, 21-24)

Ngafa fakapalofita oe siasi

Hangē koe kau Palōfita i mua aí nae anga fakatōkilalo aupito ae Eikí. Pea oku ne fekau kitautolu ki māmani ketau liliu ae kakaí. Ko ene misiona fakafaiakó, oku kamataaki ae:

“Ke ave ae ongoongo leleí kihe kau masivá,

Ke talaki ae tauatāiná kihe kakai pōpulá,

Ke fakaaaki ae kuí,

Ke fakaatā ae kau mafasiá,

Ke talaki ae tau oe hōifua ae Eikí.” (Luke 4:18)

Koe misiona ae Siasí ko hono talaki mo fakafōtunga ae kakaí; ke fakaaaki honau matá pea ke fakatauatāinai kinautolu mei honau fakapōpulá. Ihe taimi e niihi koeuhí koe fakahoko faka-Palōfita ehe Siasí hono ngafá oku fakatangai ai ia, pea talu ai ene hoko koe “Siasi Ngūngūtapu Tapu Lea.”

Ihe taimi e niihi oku hoko ae Siasí o fuu fakamātelie pea oku meangāueaki ia ehe kakai koloaiá moe niihi oku nau pukenimā ae mafai fakapolitikalé o ikai toe lava ia o lea kihe fakamaau totonú. Taimi e niihi oku ilifia ae Siasí ke ngāue faka-Palōfita koeuhí pe oku ne ilo ae mea oku faa hoko kihe kau Palōfita kimuá. Pea iha Sōsaieti fōpukupuku, oku faa manavasii ae Siasí ke asi kuo tō kehe. Pea oku lavakii ai heni a Sēsū. E hoko fēfē mai ai hono Puleanga?    

  Kau Kalisitiane Fakahēvani

Oku ou tui oku tokolahi ae kau kalisitiane fakahēvani i Tongá, kae tokosii ae kau kalisitiane oku nau tokanga kihe ngaahi moonii mea oku hokó moe fakamaau totonú. Oku ikai keu ofo, hono hanga e Karl Marx, koe tamai oe Kominiusí, o fakamatalai ae Siasi hono ahó koe faitoo konatapu pē ia maae kakaí.

Oku leo melie ae Siasí kihe kakai tuí, kae iku launoa, pea hangē koe manu koe ositulisi, oku ne vili hono ulú ihe oneoné o toitoi, lolotonga iá oku hinga hono kaungāapí moe ātakaí ki heli. Oku lava pe ‘ae Siasí o fakafoloaki ae kakaí ha “faitoo konatapu” kene ongoi moulaloa ai o talitalia lelei ae faihala moe ngāue halaaki ehe kau Takí ae mafaí. Kapau nae lava ae Siasí o fakakakato hono ngafa faka-Palōfita ihe taimi o Marx, nae pehē ha ikai hoko mai ae mala oe kominiusí moe taetui Otuá.

Oua naa tau pusiakii ae kau Palōfitá pea oua te tau fakalalatai ae kōsipelí. Oku fiemau ehe Eikí ketau uluaki angatonu mo faitotonu. “Kuo ne fakahā kiate koe tangata ae mea oku leleí, Io koehā ae mea oku eke e Sihova kiate koe? Ngāue totonu, ofa kihe meesí, pea ke angavaivai ihe ao oe Eikí.” (Maika 6: 8)

Oku tau iha taimi oku vave ai ae liliu fakasōsiale i Tongá pea moe lahi ae ilo fakapolitikalé kae pehē kihe ngaahi fakafehufehui oku aongá. Oku totonu ketau kau kiai ihe loto tokanga moe lotu maae Siasí, kau Takí moe Falealeá he oku mei kamata.

  Oku tau lotu maa hotau kau Takí kenau angatonu mo faitotonu pea kenau ongoi foki honau kakaí. Tau lotu foki maae Siasí kene kei tui pīkitai kihe Eikí i hono ngafa faka-Palōfita kihe kakai oku ngāue kiaí.

(mei he Kele'a)

Dataline Systems

"The  Computer Doctor"

Call:  27-773

 

New Millennium

Motors

"Drive in Class & Style"

@ Hofoa or Ha'ateiho

Call:  Lesieli Namoa

Tel:  (676)22-691

Tonga*Star* & Kele'a Letters

Ki he 'Ikale Tahi - Rev. Tu'itupou Kaea, Pomona, USA

'Oku ta'efakalao hono ta'ofi e lea 'a e kau fakafofonga - Siaosi T. Makaafi (Salt Lake City, Utah)

Kuo polo'uto e faihala, hikisia mo e fieme'a he kau taki Tonga - Ma'upale

Tuku e fakakauleka Kalafi mo e Taimi - David Kolo

Tongasat mo e tu'unga satelaite 'a e pule'anga - David Tapiaka (NZ)

Nusinusi e lelei fakalukufua - Matava'inga

Tuli Palemia mei he A3Z - Sio TV

Palemia ma'ulalo taha 'a Tonga - Kau inu kava

Sione Taumoepeau mo e kau te'epato - Matu'a Tauhifanaua

Lahi loi Taimi 'o Tonga - Temo Mo'oni

Fale e Tu'i mo e laui miliona 'a e fonua - Kainanga e fonua

Poupou ki he Poate 'Akapulu - Fe'ao & Lotu Vunipola (Bristol, UK)

PM's delay tactic is selfish, foolish... - Paul (Nuku'alofa)

'Ai ha me'afua kasa fo'ou - Ta'efiemalie

To'o Tupou V mei he 'ulu Siasi SUTT - Faifekau mateaki SUTT

Manilala mo e Maliuana - Tala kei Kapa