KAUTAHA ‘AE KAU NGAUE FAKAPULE’ANGA (PSA)
NGAAHI ONGOONGO MOE FANONGONONGO
Kau Mēmipa, ‘oku tau fakamālō mo fakafeta‘i ki he ‘Eikí ‘i he taulama hao kuo fai ma‘a kitautolu ‘o tau a‘usia lelei mai ‘a e ngaahi ‘ahó ni. ‘Oku mau fakatauange ‘oku tau ‘inasi tatau ‘i he tapuaki mo e mo‘ui lelei ke hokohoko atu ho‘omou faitōtōivi homou ngaahi fatongiá ‘o kei fakataumu‘a’aki ai pē ‘a e Fakamaau Totonú, Pule Leleί moe Vahevahe Taaú ‘o tatau ai pē pe koe hā ‘a e tu‘unga ‘oku ke ‘i ai ‘i he Ngāue‘angá pē Sosaietí.
‘Oku kamata ‘ihe ‘ahó ni ‘ae ‘oatu ‘etau peesi kakato kihe ‘etau Kolomuί ‘ihe uike kotoa pea ‘oku fakamālō atu kiate kimoutolu kotoa kau Mēmipa kuo mou ‘osi kamata to’o mai ho’omou ngaahi tukuhau $2.00́ ‘ihe vahe kotoa pē he ‘oku malava ai ke fakapa’anga ai ‘etau founga fetu’utaki ko ‘ení. ‘Oku tau fakamālō lahi foki ki he Kele’á ‘ihe fu’u ‘ofa moe tokoni ‘aufuatō ki he’etau Kautahá talu mei he ta’u kuo’osí ‘i hono paaki ta’ehatotongi ‘etau Kolomú ke malava ke tau fehokotaki lolotonga ‘etau faingata’a’ia fakapa’angá.
1. ‘Ota ‘oe Savea ki he MOÚ & Fakalelei Fakapolitikalé: ‘Ihe ‘amanaki ke ‘osi ‘etau MOÚ moe Pule’angá na’e fakamo’oni ‘ihe ‘aho 03 ‘o Sepitema, 2005́ na’e ‘aia ‘ae tokanga ho’omou Poaté kihe ngaahi me’a ‘ihe MOÚ ‘oku te’eki ai ke fakakakato ‘ehe Pule’angá. Hange koia kuo’osi fakahā atu he’etau ngaahi Kolomu ki mu’á kuo ‘iai ‘ae ngaahi Kupu ‘oe MOÚ kuo fakalavea’i ‘ehe Pule’angá pea kuo fai ‘ae ngaahi tohi ‘o kole ke fai ha fakalelei’i ‘oe ngaue hala koia moe ‘ikai pē ha tokanga mai ki he’etau kolé. ‘Oku kau heni hono ngaohi kovia (discriminate) ‘oe kau ngāue na’e kau he tukungāue, to’o ‘etau ngaahi monū’ia (increments, acting appointments, etc).
Koe me’a mahu’inga ‘e 2 he’etau MOU na’e tokanga lahi kiai ‘ae Poaté he faka’osinga ‘oe ta’u kuo’osí ke fai ha tokanga kiai koe ‘uhí ‘oku mei ‘osi ‘ae taimi ‘etau MOÚ. ‘Aia ko e (1) tu’unga vahaenga fo’ou na’e fai ai ‘ae mamahi he 2005́ pe kuo ‘osi hono fakalelei’i ‘ehe Pule’angá ke fai ‘ae hoko atu kiai ‘etau vahé ‘i Siulai; pea moe (2) ngāue ke fakalelei’i ‘oe Konisitutoné ke fokotu’u ha Pule’anga ‘oku toe fakatemokalati angé.
Na’e ‘uhinga foki ‘ae me’a hono 2 na’e fai kiai ‘ae tokanga ‘ihe MOÚ ‘aia na’e fakapipiki ‘I mui ‘ihe MOU koe taha ‘oe ngaahi me’a mamafa (serious concerns) ‘oku tokanga kiai ‘ae kau ngāue ke toki fakahū ki he Kapinetí ko e ‘uhí koe ngaahi palopalema na’a tau fekuki moia he fu’u fuoloa fau ‘ae tukungāue, ‘aia na’e makatu’unga mei he Fa’unga Pule lolotonga (current Political System), tukukehe ange ‘ae ngaahi palopalema he ta’u ‘e 20 kuo hilí na’e fa’a laka ai ‘ae tokolahi ‘ae Kakai ‘oe Fonuá ‘o ‘ave honau mamahí mo honau lotó kihe Tu’i kuo ne unga fonuá. Na’e ‘osi fai foki ‘ae fetu’utaki ki he Kapineti fekau’aki moe me’a hono 2́ na’e fai kiai ‘ae tokangá ‘ihe faka’osinga pē ‘oe 2005́. Koe tali na’e ‘omaí na’e pehē kuo tali ‘ehe Kapinetí ke poupou ‘i Falealea ke fokotu’u ‘ae Kōmiti Fakafonua kihe Fakalelei Fakapolitikalé na’e Sea ai ‘ae Tama Tu’ipelehake kuo ne mama’ó ke nau fai ‘ae vakai’i ‘ae loto ‘oe Kakai ‘oe Fonuá pea toki makatu’unga ai ‘ae Fakalelei’Ii ‘oe Konisitutoné (Consititutional Review).
Na’e tu’utu’uni ai ‘ehe’etau Fakataha Lahi Makehé (Special General Meeting) ‘aia na’e fakahoko ‘ihe ‘aho 13 ‘o Novema 2006 ke fakahoko ha Savea ke vakai’i ‘ae loto ‘oe kau Mēmipá ki he ongo me’a koeni ‘e 2́. Na’e toe tu’utu’uni foki ‘ehe Fakatahá ke ‘oua na’a ngata pe ‘ae saveá ‘ihe kau Mēmipa ‘etau Kautaha kae kau mai kiai mo kinautolu ‘oku ‘ikai mēmipa he ‘oku tau lave monū kotoa ‘ae kau Ngāue Fakapule’anga ‘ihe MOÚ (tukukehe ange ‘ae kau Polisí ka ‘oku ‘ikai ‘asi kinautolu he MOÚ he koe tu’utu’uni pe ia ‘ae Kapinetí). Koe ‘uhí koe palopalema ‘oe 16/11́ na’e toloi ai ‘e Savea ko ení ‘o toki fakahoko ‘i Fepueli – Me ‘oe ta’ú ni ‘aia na’e kau mai ai kihe Saveá ‘ae kau Ngāue Fakapule’anga ‘e toko 866 mei Tongatapu, Vava’u, Ha’apai pea mo ‘Eua ‘aia koe meimei 30% ia ‘oe fakakātoa ‘oe kau ngaué. Koe ola ‘oe Saveá ‘oku hā atu ‘ihe ongo tēpile ‘i laló moe ngaahi fokotu’u kuo ‘ave ki he Palemia ‘aneafi:
Tepile 1: Ola ‘oe Savea kihe Loto ‘oe Kau Ngāue Fakapule’anǵa Fekau’aki moe Hiki Vahenga 60%, 70%, 80%
| |
Tokolahi ‘oe Kau Ngāue na’e Savea’i |
‘Ikai loto ke kaniseli ‘ae hiki vāhenga 60%, 70%, 80%
(%) |
Loto ke hoko atu ‘ae hiki vāhenga ki Siulai 2007
(%) |
Loto ke fakalōloa ‘ae MOU kae tuku ha faingamālie kihe Pule’angá ke fakakakakto ‘ae tu’unga vāhenga fo’ou
(%) |
| Tongatapu |
761 |
99.5 |
99.7 |
99.3 |
| Vava’u |
42 |
100.0 |
100.0 |
95.2 |
| Ha’apai |
20 |
100.0 |
100.0 |
100.0 |
| ‘Eua |
43 |
100.0 |
100.0 |
97.7 |
| TOTAL |
866 |
99.9 |
99.9 |
98.1 |
Tepile 2: Ola ‘oe Savea kihe Loto ‘oe Kau Ngāue Fakapule’anga Fekau’aki moe Fakalelei Fakapolitikale
| |
Tokolahi ‘oe Kau Ngaue na’e Savea’i. |
Fiema’u ke fai ha Fakalelei Fakapolitikale
(%) |
Loto kihe Mōtolo Fakapolitikale na’e fokotu’u ‘ehe Kōmiti ‘ae Tu’ipelehake
(%) |
Loto kihe Mōtolo Fakapolitikale na’e fokotu’u ‘ehe Palēmia & Pule’anga
(%) |
Fiema’u ke fakahoko ‘ae Fakalelei Fakapolitikale ‘ihe 2008 |
| Tongatapu |
761 |
99.3 |
96.4 |
3.6 |
95.7 |
| Vava’u |
42 |
95.2 |
95.2 |
4.8 |
95.2 |
| Ha’apai |
20 |
100.0 |
95.0 |
5.0 |
95.0 |
| ‘Eua |
43 |
97.9 |
88.4 |
11.6 |
81.4 |
| TOTAL |
866 |
98.1 |
93.7 |
6.3 |
91.8 |
Ngaahi Fokotu’u ki he Pule’angá: Ko e ngaahi fokotu’u ‘eni na’e makatu’unga ‘ihe ola ‘oe Saveá na’e ‘ave kihe Palēmiá ke fakahū kihe Kapinetí ke ‘omai ha’anau tali kiai ‘o ‘oua toe tōmui ange ‘ihe ‘aho 15 ‘o Sune, 2007́:
Fekau’aki moe Hiki Vāhengá:
1. Ke fakalōloa ‘ae MOÚ ‘aki ha toe ta’u ‘e 2 kae fakakakato ‘ehe Pule’angá (PSC) ‘ae Konga hono 2 & 3 ‘oe ngāue kihe tu’unga vāhenga mo ha ngāue vāofi moe PSÁ ke fakafofonga’i ‘ae kau Ngāue Fakapule’anga na’a nau mamahi ‘ihe 2005́;
2. Ke fakahoko ‘ae tu’unga vāhenga ki he Ngaue Fakapule’anga kuo fakalelei’í ‘ihe ‘aho 01 ‘o Siulai, 2009́ pea ke fakapapau’i ‘oku ‘ikai toe si’isi’i hifo ‘ihe hiki vāhenga 60%, 70%, 80%́;
3. Ke toloi kotoa ‘ae ngaahi monū’ia ‘ae kau ngūue ‘oku nau vahe mei he peesi ‘ae Pule’angá (kau Ngāue Fakapule’angá, ngaahi ‘Ulu’i Potungāué, kau Sōtiá, kau Polisí, kau Minisitā́, Palēmiá, kau Nōpelé, kau Fakafofonga Falealeá, Tu’i mo hono Falé) ‘o kapau ‘oku fiema’u ke toloi kae fakahaofi ha pa’anga koe ‘uhí ko ha faingata’a’ia fakapa’anga ‘a Pule’angá;
4. Ke fakapapau’i ‘ae hiki vāhenga 60%, 70%, 80% ko e tu’unga vāhenga paú (basic salary) kapau ‘oku te’eki fakakakato ‘ehe Pule’angá ‘ae ngāue ki hono vakai’i ‘ae tu’unga vāhenga ‘ae Ngāue Fakapule’angá he faka’osinga ‘o Sune 2009́;
Fekau’aki moe Fakalelei Fakapolitikalé:
5. Ke ta’ofi pe tuku ‘ehe Pule’angá he vave tahá ‘enau mōtolo fakapolitikale na’e fakahā ke ‘oua toe alea’i ‘ihe Falealeá;
6. Ke fakapapau’i ‘i Falealea, he ‘osi hono alea’i ‘ae patisetí ‘i Sune, ‘ae ngaahi me’a kihe fakalelei fakapolitikale ‘ihe mōtolo na’e fokotu’u ‘ehe Komiti Fakafonua ki he Fakalelei Fakapolitikale na’e Sea ai ‘ae Tama Tu’ipelehake kuo ne unga fonuá.
7. Ke fakahū ki he Falealeá ‘ae ngaahi fakalelei fakalao ‘oku totonu ke fakalelei’í ke fakahoko ‘ae ngaahi me’a na’e tali kihe fakalelei fakapolitikale ‘ihe fokotu’u Fika 6 ‘i ‘olungá;
8 Ke fakahoko ‘ae fakalelei fakapolitikalé ‘ihe Fili Falealea ‘ihe 2008́ ke malava ke fakahoko hano fokotu’u ha Pule’anga ‘oku fakatemokalati angé.
9. Ke toloi ‘ae ngaahi nō kotoa ‘oku fiema’u ke fakahoko ‘aki hono langa ‘o Nuku’alofá ke toki fakahoko mo fakapapau’i ‘ehe Pule’anga fo’ou fakatemokalati ko ia ‘e fili ‘ihe 2008́.
Koe hoko atu:
Kau Mēmipa, mou fakatokanga’i ange ‘etau palōmesi kihe Kakai ‘oe Fonuá na’a tau fakahoko he ‘osi ‘ae tukungāué. Na’a tau palōmesi ke tau tokoni he hiki hake ‘ae fua fatongia ‘ihe loto’i Pule’angá ke toe lelei ange. Na’a tau foki ‘o tānaki ‘ae pa’anga tukuhaú ke fakalele’aki ‘ae Pule’angá moe Fonuá ‘o hulu atu ia he tāketi na’e tuku mai hotau kau Takí pea ‘oku hokohoko atu pe ‘etau fua fatongia koiá. Na’a tau foki ‘o matua’i ‘ae ako’i ‘ae fanaú ‘o ola lelei pe ‘ae sivi ‘oe 2005́ kae toki hanga pe ‘ehe Pule’angá mo ‘ene Polokalama Fakatokosi’í (Redundancy) ‘o fakangali kovi’i ‘etau ngaue he tō lalo ‘ae ola ‘oe siví he ta’u kuo ‘osí. Na’a tau toe palōmesi foki ke tau poupou ki hono teke ‘ae Fakalelei Fakapolitikalé pea ‘oku hā mai pē‘ihe ola ‘etau Saveá ho’omou kei tauhi ‘etau palomesí.
Koia kau Mēmipa ka ‘osi ‘ae ‘aho 15 ‘o Siulaí ‘oku te’eki ‘omai ha tali fakafiemālie mei he Palēmia moe Kapinetí kihe ngaahi fokotu’u ‘e 9 ‘oku hā ‘i ‘olungá pea te tau hoko atu leva kihe sitepu hokó. ‘E fakahā atu ‘ae sitepu hokó ‘ihe Kolomu ‘oe uike kaha’ú mo fakahoko fetu’utaki telefoni atu pē kiate kimoutolu.
Kau Mēmipa, manatu’i ma’u pe ‘etau Motó, Unity & Solidarity, ko hotau malohinga ia. Tuku ma’u pē‘iho’o fakakaukaú ko ‘etau ngāue koení ‘oku ‘ikai ngata pē kihe’etau leleí, ka kihe lelei fakalukufua ‘ae Fonuá foki. Kuo mahino mei he’etau saveá ‘oku fu’u fiema’u ke fai ha fakalelei kihe founga ngāue ‘ae Pule’angá moe Falealeá pea tatau pe mo kitautolu pea ke fai ‘ihe vave tahá. ‘Oku ‘iai hotau fatongia ma’ae Fonuá ke fakahoko. ‘Oku ‘iai hotau fatongia ma’a ‘etau fānaú moe ma’ae hako tupu kotoa ‘oe Fonuá ke fakahoko. ‘Oua na’a ke siokita ki ho’o tu’unga ngāue na’a mole. Koe kalusefai ‘oku totonu ke tau fai ma’ae Fonuá kuopau ke tau fakahoko ia he na’a nau kalusefai ma’a kitautolu ‘ihe 2005́. ‘Oua ‘e totongi ‘aki ‘ae ‘Ofá ‘ae Koví. Ko ia kau Mēmipa ‘o a’u kia kinautolu kuo nau ma’u ‘ae tu’unga tokoni CEÓ moe CEÓ, ko ho taimi eni keke fakahā ai ‘ae me’a na’á ke lea ai ki Pangai Si’i ‘ihe 2005́.
2. Ngaahi ngāue kehe: Ko ‘etau ngaahi ngāue kehé ‘oku kei hokohoko atu pē. Ka koe ‘uhí koe si’isi’i ‘etau peesí ‘e toki fakahoko atu ‘ae tu’unga ‘oku ‘iai ‘etau ngāué‘ihe kaha’ú.
Faka’apa’apa atu, In Unity & Solidarity
Ho’omou Poate Pule
P.O. Box 2005, Fanga, Nuku’alofa, TONGA; Telephone: +(676) 28-838; Email: psa_secretary@yahoo.co.nz